Kaart - Pružany (Pruzhany)

Pružany ehk Pružanõ (leedu Pružanai, poola Prużana, jidiši פרוזשענע, Pruzhani, transkribeerituna Pružanõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pružany rajooni ja Pružany külanõukogu halduskeskus.

Pružany asub Muchavieci jõe kaldal, 157 meetrit üle merepinna.

Linna piirides on neli keskkooli, gümnaasium, kunstikool ja laste spordikool. Pružanys on ka kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Pružanys on toiduainetetööstus, seal töödeldakse lina ja valmistatakse ehitusmaterjale. Suurim ettevõte on raadiodetaile tootev tehas.

Vaatamisväärsusteks on vanalinn, katoliku kirik aastast 1883 ja õigeusu kirik (1866–1880). Õigeusu kalmistul asunud kirik (1875–1878) põles aastal 2003 maha ja seal on nüüd vaid varemed. Katoliku kalmistul asub kabel aastast 1852. Huvipakkuv on endine turuhoone (1896). Muchavieci jõe alguses asub skulptuur "Muchavieci sünd". Suurimaks vaatamisväärsuseks on aga Pružany mõisa süda (ainus omas laadis mõisakompleks Valgevenes).

Linna nime päritolu kohta on mitu varianti. Esimese kohaselt tuleb asula nimi preislastest (Прусаны või Прусіяны), kes sinna kanti ümber asusid. Aastal 1276 said ristisõdijate eest pagevad preislased suurvürst Traideniselt loa asuda Leedu Suurvürstiriiki elama. Teise variandi kohaselt tuleb asula nimi sellest, et Pružanys ja selle ümbruses kasvatati palju hirssi (проса). Ka sellele seisukohale võib leida vanadest dokumentidest kinnitust, kuna Pružany varustas tõepoolest ümbruskonna kindluste sõjamehi hirsiga. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on aluseks tiikide kaevamine (valgevene keeles прудзіць), kuna linna ümbruses on palju tiike. Kohalikud legendid seostavad asula nime linna vapiga ja Bona Sforza külaskäiguga Pružanysse, kuigi see nimi esines juba sellele sündmusele eelnenud dokumentides.

Mitme vana üriku põhjal võib järeldada, et kuni aastani 1589 oli asula ametlik nimi Dabučyn. Praegu kannab seda nime Pružanyst kümmekond kilomeetrit loodes asuv küla Pružany rajoonis.

Nime vana variant, mida vahel veel tänapäevalgi kasutatakse, on Pružana. Ametlikult oli selline nimi viimati kasutusel Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944).